2.1.3. Üldmenetlus

Väärteomenetlus algab esimese menetlustoiminguga. See tähendab seda, et kohtuvälise menetleja ametnik ei vormista väärteomenetluse alustamise kohta eraldi väärteomenetluse alustamise määrust.

Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. esimese vajaliku menetlustoimingu määrab kohtuvälise menetleja ametnik iseseisvalt. Parkimiskorra rikkumise puhul on esimeseks menetlustoiminguks kutse väljastamine.

Menetlusalune isik kutsutakse väärteouurija juurde kutsega, milles märgitakse, et ilmumine on kohustuslik ja mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud väljakutsutu suhtes võidakse kohaldada sundtoomist.

Erinevalt kiirmenetlusest koostatakse üldmenetluses väärteo kohta väärteoprotokoll. Uurija koostab väärteoprotokolli, kui on välja selgitatud väärteo asjaolud ning on kogutud piisavalt tõendeid. Kui isik on sõiduki parkinud parkimiskorda või –viisi rikkudes, fikseeritakse vastav rikkumine fotol. Väärteoprotokolli koopia kättesaamisest alates on menetlusalusel isikul 15 päeva jooksul õigus esitada vastulause. Pärast 15 päeva möödumist tuleb kohtuvälise menetleja ametnikul lahend teha. Lahend tehakse kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. See tähendab, et lahendi tegemisel ei viibi menetlusalune isik ega tema kaitsja juures. Kohtuvälise menetleja lahend on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates kuupäevast, mis on märgitud väärteouurija poolt väärteoprotokolli.